Tõelise elu päevad

Ameerikasse lendamiseni on jäänud veel natuke rohkem kui üks kuu. Uut ja huvitavat pole aga midagi teile hetkel rääkida. Viisaintervjuu, selle tarbeks asjade korda ajamine ning üldse lennupiletite ootamine on hetkel ainsad põnevad ja ootusärevust (natuke ka pinget ja pabistamist) tekitavad tegevused seoses äraminekuga.  Kui keegi peaks mulle esitama küsimuse selle kohta, mida ma kaasa võtan jne jne, siis vastus on lihtne - ma ei tea ja ma ei viitsi selle peale praegu mõelda ka mitte. Kohvri ostan ka ilmselt alles viimasel minutil. Pole kiiret selle asjaga! Ahjaa, kuna ma olen veel ainult umbes 30 päeva Eestis, siis peab päris kiirelt tegutsema, kes minuga veel enne seda tahab lobiseda või kohvitada või midagi muud ette võtta. Suuremat sorti ärasaatmispidu ma vist ei korralda, kui just kõik ei avalda soovi mingi nädalavahetus Hiiumaale tulla. Tallinnas olen ma kodutu, seal ma teile küpsetada ei saa enam, kahjuks! Nii et käpad püsti, kes veel selle kuu aja jooksul minuga reaalselt kokku tahab saada, mitte mingi FB või Skype'i vahendusel suhelda. Seda jõuame me aasta jooksul teha oii kui palju.


Seniks aga natuke lugemist ja mõtisklemist kõigile:

"Keegi mees otsis ideaalset kohta, kus tal oleks hea olla. Ta otsis väga kaua ja lõpuks leidiski ühel kaugel maal koha, kus ta ennast hästi tundis. Ta kõndis mööda linna, mis talle väga meeldis. Kui ta aga linna surnuaiale jõudis, hakkas tal õudne. Vaadeldes hauaplaate, märkas ta, et siinsed inimesed olid kõik elanud ainult kaks-kolm aastat. Mees põgenes kabuhirmus ja otsustas linnast lahkuda. Enne linnast välja jõudmist tuli talle vastu üks vanamees. "Millised koletised siin elavad!" hüüdis mees talle. "Te tapate oma lapsi!" Vastuseks näitas vanamees talle väikest raamatukest, mis tal kaelas nööri otsas rippus, ja ütles: "Iga laps saab täiskasvanuks saades samasuguse raamatukese. Sellesse raamatusse märgib üles ta oma elu iga hetke, iga minuti ja iga tunni, mil ta tunneb end tõeliselt õnnelikuna. Pärast inimese surma liidame kõik need hetked kokku - see ongi meie tõelise elu pikkus."



Mmmmuah,
Kärry