Uus peatükk - inglise keele õpingud Westchester Community College'is
Möödunud nädalal (24.ndal) pidi siis minu suureks rõõmuks kool algama. Lõpuks ometi võimalus majast välja saada ja midagi plaanijärgselt teha. Peale testi tegemist olin muidugi üllatunud, kui lihtne see asi oli. Täida lüngad ja kogu lugu.. ja isegi vastusevariandid olid ette antud. Meenutas mulle 9. või 10. klassi tunnikontrolli. Kodus tasus seda vaid pereemale mainida, kui see juba hakkas kohe targutama, et eks see ole jah minu jaoks liiga lihtne kuna räägin päris heal tasemel ja oleksin võinud võtta juba mingeid loomingulise kirjutamise loenguid või mida iganes.
Ei hakka enam midagi muutma kui rahad makstud. Kannatan selle kooli ära ja saangi millelegi muule rohkem keskenduda. Teisipäeval siis ootasin rõõmsalt igatahes neljapäeva hommikut.. jeee.. kool.. hurraa ja kõik muud rõõmuhõisked selle juurde. Kolmapäeva hommikul aga sain teate, et kool on nädala võrra edasi lükkunud. Nagu mis mõttes? MIIIIIIKS? See tähendab muidugi ka seda, et aprillikuus tuleb ühe nädala võrra rohkem seal veeta..
Seega oma õppeaine raskustaseme kohta ei oska ma hetkel veel mitte midagi öelda. Homme pole ka veel kooli.. ootan neljapäeva hommikut! Tahan kooli minna.. tahan uusi inimesi näha. Tahan kellegagi rääkidaaa! Jah.. meeleheide on tunnussõnaks hetkel.
Perekondlik mänguõhtu reedel kell 8pm
Ülejäänud nädal möödus taaskord kiirelt ja tavapärases rütmis.. kuni reedeni. Õhtul oli laste koolis "Perekondlik mänguõhtu". Kuna J. läks NYC-isse oma ärikohtumistele, siis pidin ma pereema ja lastega sinna mänguõhtule kaasa minema. No mis siis ikka.. saab vähemalt popkorni süüa. Lapsed said esimese asjana muidugi tatokad endal käe peale.. ja mida suurem, seda uhkem! Seejärel läksime raha kulutama.. SUHKRUVATT! Njämma.. njämma.. ja veelkord njämma!!!!! Kohe mitu hüüumärki, sest ammu polnud enam seda kraami söönud.
Siin on suhteliselt tavaline selline mäng nagu raffle.. või ruffle.. ei mäleta täpselt.. igal juhul näed laua peal erinevaid kingipakke ja seda, mida nad sisaldavad. Seejärel saad osta 5 või 10 dollari eest pileteid.. ja neid sinna karpidesse panna. Ja õhtu lõpus saab keegi õnnelikuks! Pereema ostis 10 doltsi eest pileteid.. 15 tki vist sai.. mina, vaene lapsehoidja, ostsin kõigest 6 piletit.. 5 doltsi eest. 22 kingitusest tõime koju 5. Wuhuuu! Õnne kui palju.
Seejärel suundusime võimlasse. Mänge oli erinevaid. Jalgpalli sai taguda, lendavaid taldrikuid rõngasse lennutada, liivakotte loopida.. hokikepiga taoti seal üksteist.. ahjaa, tüdrukute seal oli populaarne ennustaja külastamine.. Päris lõbus õhtupoolik oli. Eestis võiks ka koolides selliseid asju korraldada. Võimlasse paariks tunniks mingid mängupunktid püsti panna noorematele klassidele ning vanemate klasside omad siis juhendaks, mida tegema peab. Sellised asjad jäävad kooliajast meelde!
Nädalavahetus.. tööpäevad nagu ikka
Laupäeva hommikul pöönasin mõnusalt kella 10ni. Ei mingit äratust telefoni ega laste poolt. Esimesele korrusele minnes muidugi arvasin, et nüüd saan peapesu ka, et nii kaua magasin.. aga ei midagi. Olin seal isegi enne pereema taaskord. Lastelt küsides, miks mind üles ei äratanud, sain vastuse, et nad tahtsid, et ma korralikult puhata saaksin kuna nädalavahetus. Nii armas!! Hommiku vedelesime niisama.. kuna teadsin, et 11 paiku pidid nad välja minema. Kell sai 11.. ei liigutatud veel ennast.. 12.. 1.. tundus, et ei mindagi kuhugi.. seejärel sai kell 1:15 kui saatsin lapsed riidesse panema ja asju pakkima.. 1:30 olid lapsed all koridoris valmis, et minna.. pereema liigutas ennast juba ka. Tundus, et kohe-kohe on minek, ning lapsed panid joped ka selga ära. Majast välja said nad kell 2:30.. eelnevalt käisid lapsed juba mitmeid kordi emalt küsimas, millal minek. Tagasi pidid olema paari tunni pärast. Muidugi lubasid jälle helistada või teada anda, millal tulema hakkavad jne jne.. kuna ma ei tahtnud oma raha tol päeval kulutada, siis olin kodus ja koristasin ja vaatasin filme ja muud lõbusat. Tagasi jõudsid nad kell 9! õhtul. Telefon ei helisenud kordagi.. Seejärel tudukad selga ja magama ära.
Pühapäeeeev.. puhkepäev, või noh.. minu jaoks endiselt tööpäev. Taaskord äratust ei tehtud ning põhjendus oli täpselt sama. Isegi hommikusööki ei pidanud tol päeval tegema kuna ema lubas neile hommikusöögiks pannkooke teha.. nii vahemärkusena mainin ära, et oma pannkoogid said nad kätte kell 1 päeval. Hommikusöök! Vaatasime siis hommikul filmi.. ja siis nad mängisid niisama omaette.. ma sain KenKen-e lahendada ja niisama olla. Mingi hetk toimus köögis sõda ja ma otsusasin lastega teisele korrusele põgeneda. Kuna ilm oli ilus, siis lõpuks suutsin lapsed ikkagi parki ka saada. Nad tunduvad pargi vastu allergilised olema. Iga kord tuleb neid pool tundi meelitada ja veenda, et vabatahlikult sinna ikka mindud saaks. Käeotsas ma neid sinna tirima ei hakka. Aega läks veenmise peale, aga sinna me jõudsime poolteiseks tunniks. Mängisime kossu.. kõik olid rõõmsad. Ema pidi ka tulema.. tund läks mööda.. polnud teda veel kusagil.. Kui lastele teatasin, et kümne minuti pärast võtame suuna kodupoole, siis ilmus ka ema välja. Mängisime veel mõnda aega korvpalli, või õigemini loopisime lihtsalt palli korvi suunas, ning kui väljas juba liiga hämaraks läks, suundusime tuppa. Õhtusöök jäi taaskord liiga hiliseks.. aga ega see ei takistanud filmiõhtu korraldamist, sest kõigest mina olen ju see, kes hommikul kell 7 lapsed voodist välja peab saama ilma suure kisata. Vaatasime siis kõik koos mingit Jim Carrey uut pingviinide filmi ja sõime popkorni. Peale seda siis magama ja võiski uue nädala suunas liikuda..
Mmmmuah,
Kärry
No comments:
Post a Comment