Ei, ma ei ole blogi kirjutamist ära unustanud. Lihtsalt ei juhtu mitte midagi põnevat, mida kirjutada. Nädalad mööduvad oma tavapärases rütmis. On tõusud ja mõõnad ja nii nagu ikka. Läheb hästi, ei kahetse, et siia tulin, kuid samas koju tahaks juba. Siinne ühiskond pole see, kus ma elada suudaks - kogu see tohutu tarbimine/kulutamine hakkab nii vastu. Ja no lihtsalt igatsen oma inimesi!Aga mis siis vahepeal juhtunud ka on..
Hommikused ärkamised on endiselt vanaviisi kell 7am. Siis tõmban riided selga, komberdan ühe lapse tuppa, teise lapse tuppa, jälle esimese lapse tuppa.. siis põikan korra vannituppa peegli ette ka.. siis oma tuppa.. siis võtan alarmi ka maha, sest see juba paar korda lõugama hakanud (ühe korra tegin välisukse lahti kui alarm majal peal oli ja teine kord.. haha.. jamh.. lükkasin köögis kapiukse jalaga kinni ja alarm hakkas üürgama..). 7.30am peaksid lapsed ideaalis kööki jõudma, kuid ega see tihti ei õnnestu.. siis käib kiirelt söömine, kui segavad faktorid ka ilmnevad, siis läheb asi täitsa põrguks.. ajataju kaob täielikult ja ei saada enam aru, et peaks tegutsema, et õigeks ajaks kooli jõuda.. aga igaljuhul peale söömist, kammimist ja hambapesu on aeg koridori suunduda.. jalanõud jalga, joped selga, sallid kaela, mütsid pähe, koolikotid selga ja 8:10am autosse.. seda muidugi sel juhul, kui ma eelnevalt mitmeid kordi olen öelnud, et me peame liikuma hakkama ja et ei saa hiljaks jääda jms. Segavatest faktoritest eemaldumine käib raskelt, magnetjõud kisub neid ikka ja jälle tagasi. 8:15am suudan enamasti tagurpidi käigu sisse panna ja sissesõiduteelt alla tagurdada. Lühikesed 5 minutit hiljem olemegi kooli juures. Lapsed kooli, mina koju. Olenevalt majas valitsevast olukorrast veedan oma järgneva tunnikese põrandaid pühkides, kööki koristades, pesu pestes jms põnevat tegevust tehes. Seejärel saabuvad mõnusad paar tundi, mil saan teha midaiganes ma tahan.. ajalehed, gmail, skype, facebook.. raamat.. telekas.. Starbucks.. Club Fit.. Moonbean.. no pm väga palju erinevaid aeganõudvaid või siis rahanõudvaid tegevusi. Mõnikord satun toidupoodi või postkontorisse ka päevasel ajal. 2:45pm olen alati esimeste seas kooli ees. 2:50pm avatakse kooliuks ning saan minna allkirja anda ja kaks last sealt kaasa võtta (jah, võtan ikka alati enda omad sealt kaasa.. ). Siis suund kodupoole.. kodus ootab ees siis snäkisöömine, kodutööde tegemine, ema poolt paika pandud tegevuste tegemine või siis.. seda juhtub haruharva kuid.. mõnikord saavad nad lapseks olemist ka nautida ja niisama oma mänguasjadega mängida (kuigi kohati tekib tunne, et nad ei oskagi seda justkui teha.. nad on nii harjunud, et koguaeg on mingi planeeritud tegevus neil). Mingi hetk saabub aeg pesemas käia, õhtust süüa, raamatuid lugeda ja magama minna. Olenemata päevast, kas nad on päeval kodus või mitte, ikka jõutakse voodisse liiga hilja. Aga seda ma siin parandada/muuta ka ei saa. Üldiselt kuskil 9:30pm paiku saabub mu vabadus taaskord. Siis võtan suuna kas trennisaali poole või olen kodus, sest vanemad on kuskile otsustanud minna ilma teatamata. Või siis olen kodus ja loen raamatut samal ajal kui vanemad ka kodus on. Kell 12am ronin voodisse. Mõned minutid varem, mõned minutid hiljem - kuidas kunagi. Niimoodi mööduvad mitmed päevad.. kuid on ka erandeid..
Põnevad plaanid tekivad alati suht ootamatult. Möödunud nädalal sai mingi päev Hannaga jälle räägitud, et mis nädalavahetusel plaanis. Plaane paika ei pannud veel. Reedel kui lapsed isa juurde läksid, kiirustasin trenni.. peale trenni sai paika pandud plaan, et davaiks, lähen Scarsdale'i. Kuna vanemad olid kodust ära läinud, ning kuidagi rongi peale ei saaks, siis tuli Hanna mulle järgi. Jätsin vanematele kirja, et kuhu mida läksin ja millal tagasi. Noh, et nad ikka ei muretseks! Kirjutasin neile veel, et äkki saaksid mulle teene teha ja laupäeval rongi vastu tulla. Hannaga võtsime suuna igatahes White Plainsi poole.. võtsime Starbucksist kohvid.. istusime õues.. ning siis läksime Applebee's -se sööma. Kõhud täis ja korralikult naerdud kah, mõtlesime, mida edasi teha. Reede õhtu ju ikkagi! Ainus koht, mis meite jaoks avatud oli, oli toidupooood! Nii me siis läksimegi kell 12 öösel toidupoodi head ja paremat ostma. Valituks osutus riisipuding.. 3 topsi riisipudingut mõlemale! Kell üks öösel vaatasime "Madagascari" teist osa ja sõime oma pudinguid. Möödunud õhtul oli maa veel täitsa must..
Hommikuks oli üllatus suur. Lumiiiii! Ilus pehme kohev lumiiii! Ameeriklaste jaoks tähendas see muidugi paanikat. Tegelikult oli see päev üldse üllatusi täis. Aga mis mul muud üle jääb kui inimeste üle õnnelik olla. Mingi hetk jättis keegi mulle kõneposti teate, aga kuna koodi peast ei teadnud ja paberike kodus laua peal, siis ei saanud seda kuulata. Hanna oli nõus mu koju tagasi tooma.. liiklus oli halvatud.. autosid eriti ei liikunud ja need mis liikusid, nende kiirus oli ikka väga aeglane. Hanna aga on super autojuht ja kohe näha, et põhjamaadest tuleb.. sõiduoskus lumes ikka nii nagu olema peab!! Koju jõudes sumpasin paksust lumest läbi, et tuppa jõuda.. vanemad olid üllatunud, et mismoodi ma koju sain sellise lumetormiga (maas oli heal juhul mingi 5cm lund.. ja teed ju enamasti puhtaks lühatud). Pereema ütles, et jättis mulle teate ka.. kui seda kuulsin, siis itsitasin pikalt. Nad arvasid, et äkki oleksin pidanud ikka veel sinna jääma üheks ööks, et ilm ju nii halb jne jne jne. Kuna ma itsitamist ei suutnud lõpetada, võtsin lumelabida ja läksin õue ilma nautima. Oeh. Mõnnnuuuuuuus!
Zumba ja muu trennitegevus
Esmaspäeval oli meil taaskord au pairide kokkusaamine, kust puududa ei tohi. Kaks puudumist terve aasta peale on vist isegi lubatud, aga siis ka hullud jamad. Kuna meetingu kellaaeg kattus minu tööajaga, siis algul oli jutt, et ei saagi minna sinna. Keset päeva ikkagi pereema helistas, et jättis NYCis endal mingi kohtumise ära ning on kodus tagasi selleks ajaks, mil zumbasse pean minema.
Kiirustasin siis udu ja vihmaga trennipaika ning tuli välja, et poleks vaja olnudki kiirustada. Zumba hakkas 45 minutit kokkulepitud ajast hiljem. Aga lõbus oli!
Oh, kooliaeg.. oh, kooliaeg!
Eile algas mu kauaoodatud kool siis ka. Viisin lapsed kooli ära ning võtsin suuna Ossiningi poole, et minna seda testi tegema, mille alusel meid gruppidesse pannakse. Ma sain teha kõige kõrgema leveli testi ja ohjeeeerum, see oli veel lihtsam kui kümnenda klassi inglise keele kontrolltööd. Minu õppeaineks on siis Inglise keel kui teine keel.. 2 korda nädalas, 3 tundi järjest.. oh seda igavat olemist seal aprillikuu keskpaigani. Aga ega mul muud varianti polnud ka. See on ainus asi, mis vähegi normaalset hinda maksis ning vajalikud tunnid koheselt kokku annab. Neljapäeval saan siis õpikud ja eks näis, äkki ikka on natuke mõtlemistnõudvaid asju ka seal.
--
Pereema läheb nüüd veebruaris mitmeks päevaks New Orleansi ning kuupäevade järgi oleks pidanud olema laste kodune nädalavahetus.. ootasin mitmeid päevi, millal pereema mulle siis üldse teavitab, kuidas asjalood olema hakkavad.. kuigi ma juba teadsin, et ilmselt on nädalavahetused laste isaga ära vahetatud. Aga lihtsalt mulle poldud sellest veel räägitud (pm oleksin võinud oma vabaks nädalavahetuseks juba plaanid ju ära teha.. oleks tema enda viga olnud, et ei teavitanud mind graafiku muutumisest!!, aga ma ei hakanud seda tegema). Lisaks sain eile uudise, et veebruarikuu koolivaheajal läheb pereema lastega North Carolinasse vanavanematele külla. Jippikajee, jälle paar vaba päeva, samas ka böäää, oleks ka kaasa tahtnud minna juuuu! Paberite järgi peaks au pair saama palka iga Ameerikas veedetud nädala eest, kuid eks näis, kas ma saan ikkagi oma ettenähtud palka või mitte.. mina oleks ju vabalt nõus töötama.. aga eks näis, mis saab, kui aeg nii kaugele jõuab. Ahjaa, aprillis läheb siin asi ilmselt hullumajaks.. pereema plaanib oma teist operatsiooni selleks ajaks..
Aga ega muud siin ei toimugi. Same old, same old! Laupäeval tuli lumi maha.. ameeriklaste jaoks oil see koheselt lumetorm.. minu jaoks suur rõõm.. sain mitu tundi lund kühveldada. Eilseks oli igatahes kevad tagasi.. sain ainult kampsuniga õues ringi jalutada. Täna tundub selline sügisilm olevat. Homme võib-olla jälle lumi maas, kes seda ilma siin enam ette teab! Suur üllatus iga hommik! :D
Olge tublid!
Mmmmuah,
Kärry
No comments:
Post a Comment