Lõpuks ometi uues kodus

Mu emotsioonid on laes. Ma arvan, et ma olen sattunud kohta, kust ma ei taha nii pea lahkuda. Kuna paljud tahavad kuulda ka kooli ja New Yorgi kohta, siis pean kohe ütlema, et nende asjade kohta tuleb sissekanne hiljem. Võib-olla õhtul, võib-olla homme. Kes teab.. igatahes ta tuleb. See on kindel! :)

Aga nüüd siis minu Californiasse saabumisest.

New Yorgist San Franciscosse lendasime viiekesi - mina, üks tüdruk Rootsist ning kolm Saksamaalt. Lend pidi algul kestma ligi 7 tundi, kuid tuule tõttu kestis lend vaid 6 tundi. Kui Amsterdamist New Yorki lennul sai tasuta filme vaadata, mängida ja muusikat kuulata, siis California lennul (ja vist üldse siseriiklikel lendudel) tuleb maksta selle eest. Siseriiklikel lendudel tuleb isegi kohvri eest maksta, tasuta pagasivedu siin pole. Lend läks suhteliselt kiiresti, Nevada osariigi kohal olles tegin hulga pilte - selge taevas ja kõik need mäed.. oooeh. Imeline. Hiljem näete pilte ka!

San Franciscosse jõudes tuli pereema Deb mulle vastu ning seejärel oli üle tunnine sõit Novatosse (San Franciscost 50 km põhja poole..Marin Countys.) . San Francisco on tõeliselt imeline linn ning eile oli see udusse mattunud. Sõitsime üle Golden Gate Bridge'i, kuid kahjuks polnud mitte midagi aru saada. Udu oli võimas!

Koju jõudes ootasid meid ees kaksikud Sam ja Tyler ning nende praegune au pair Lucie, kelle viimane päev siin on teisipäeval, ning labradori retriiver. Pereisa Oliver ning tema sõber Eduardo saabusid natuke hiljem. Perekond on väga avatud suhtlemisega ning niiii naljakad. Ilmselt oleks paljudel raske nende naljadega harjuda, kuid tänu oma tädi mehele, Urmasele, on need naljad mu jaoks nii kodused!

Eile õhtul sõime siis rahulikult pastat ja pitsat ning jõime veini. Ja naersime.. ja siis veel naersime!

Täna hommikul mängisime poistega tennist ning 10 paiku viis pereisa mind linnatuurile. Kuna linna keskusest elame me natuke eemal, siis läksime autoga. Sõime ühes imeilusas väikeses teeäärses kohvikus hommikust ning rääkisime juttu. Kui pereisa kuulis, et ma tahaks millalgi Sonoma ja Napa veiniistandusi külastada, siis ütles, et mingi päev võime vabalt minna veinidegusteerimistele. Kui ilm hea, siis homme terve perega juba vist isegi Napasse. Ja juba sai paika pandud, et millalgi läheme Los Angelesse ka kuna Oliver on sealt kandist pärit.

Poistel oli täna esimene kord minna sõbra sünnipäevale. Ilmselt on paljud mõelnud, et kas tõesti on laste sünnipäevad siin sellised nagu filmides. Et lapsed tulevad emmede-issidega kohale, laud on kingitusi täis, lapsed mängivad koos ning emmed-issid söövad ja naudivad jooke. Jah, nii see siin tõesti on! Kuna ma tahtsin kohtuda inimestega, kellega ilmselt aasta jooksul palju kokku puutun, siis otsustasin pereema ja poistega kaasa minna. Pereema jaoks oli samuti esimene kord neid inimesi näha kuna poisid alustasin lasteaialaadse asjaga alles septembri alguses. Pidu oli äge ning inimesed väga sõbralikud. Lõpuks ometi kohtasin ka inimesi, kes teavad, kus Eesti asub. Ilmselt selle tõttu, et sünnipäevalapse isa ema on pärit Kreekast. Ja kõik kiitsid mu inglise keele oskust ning ei uskunud, et ma alles eile õhtul Calisse jõudsin ja et ma üldse alles esmaspäeval USA-sse jõudsin. Peoteema oli "Superman", seega kõik asjad olid selle kangelasega seotud.

Kell on nüüd 5 õhtul, pereema läks paariks tunniks tagasi tööle, isa teeb ka oma kontoris tööd, lapsed vaatavad multikat. Kõik on nii mõnus siin! Kindlasti jäi palju asju kirja panemata, kuid emotsioonid on lihtsalt nii head! Mul on super hea meel siin olla. Selline tunne, nagu oleks siin juba mitmeid kuid veetnud. Kõik on nii kodune.

Ahjaa, ilm. Kuidas ma küll ilma sain ära unustada. Ilm on siin hetkel selline nagu tavaliselt Eestis on suved - t-särgi ja teksade ilm. Eelnevad päevad olevat olnud ülimalt palavad, ligi 30-35 kraadised.. aga täna on mõnus.

Kui on küsimusi, siis küsige ainult! :)
NY ja kooli kohta tuleb järgmine sissekanne. Ja pildid ka siis alles!

Mmmmuah,
Kärry