Käesolev nädal läks ka kuidagi ulmeliselt kiiresti. Kool, koristamine, trenn ja poeskäimised. Ahjaa, pereemale kirjutasin 75 jõuluümbrikku ka. Teadsin, et tal endal võtaks see liiga kaua aega ja tal nii palju muid tööasju. Olin hea meelega nõus seda tegema. Kuna mu enda tintekas sai selle kirjutamise käigus tühjaks, läksin poest uut otsima. Mis te arvate, kas leidsin sellise tinteka nagu vaja oleks? Muidugi mitte. Lausa kahes poes käisin ja kummaski polnud sellist, mis mul vaja. Rääkimata siis sellest, et korraliku kuldse tinteka oleks leidnud.
Esmaspäeval panime siis kuuse üles ja kaunistasime selle ära kah. Õnneks mu peres liiga hulluks ei minda ning ornamentide alt on võimalik ikka kuuske ka näha. Peale kaunistamisprotseduuri oli traditsiooniline kakaojoomine ning sinna hulka segati muidugi suur kogus vahukomme. Ma algul mõtlesin, et mida asja, see küll hea ei saa maitsta, kuid oh üllatust, päris hea on nii ikka!! Ilmselt hakkan Eestisse tagasi tulles ka nii kakaod jooma. Kolmapäeval käisime peale kooli laste ja pereemaga keraamikakojas, värvisime nõusid. Ulmeline, mis siin kõige hind on. Väike kohvikruus maksis 14 dollarit ja sellele lisaks tuli veel stuudiomaks 8 dollarit, mis sisaldas siis värve ja põletusahju jms. Eks näis, millised meie asjad siis nädala pärast välja näevad kui nendele järgi saame minna. Kallis lõbu, aga vähemalt oli kõigil tore.
Neljapäeval tahtsin tegelikult päeval omi asju toimetada ja olin ka plaanid juba teinud, kuid pereema oma plaanide muudatusest mind muidugi ei teavitanud. Kordus sama olukord mis esmaspäeval, et minu plaanid jäidki suiku kuna pereema plaanid olulisemad. Esmaspäeval pidi tal koolitus olema, hommikul J. Viis ta ära, kuid paari tunni pärast tuli kõne, kas 15 minuti pärast rongijaamas saan olla. Loeng jäi tal ära. Eks ikka jah, läksin siis rongijaama talle järgi. Peale seda esimene aeg, mil majast välja sain, oligi alles siis kui vaja lastele järgi minna. Neljapäeval pidi ema hommikul rongile minema, kuid viisin ta rongijaama alles 10 minutit enne lastele järele minekut. Õhtul chillisin lastega kuuse juures istudes, teised olid endiselt linnas. Kuulasime jõululaule ja jõime kakaod.
Reedel kirjutasin oma jõulukaarte, hetkeseisuga siis 12 kaarti Eesti poole minemas. Tahtsin rohkem saata, kuid Sõbrad, kahjuks ei õnnestunud kõigi Teie aadresse välja selgitada. Seega suured jõulutervitused ja kallistused blogi vahendusel Teile! Olete mul ikka meeles, kuid kaarti kõigile saata ei saanud..
Peale kooli koristasime lastega nende tube ning 15 minutit enne postkontori sulgemist saatis pereema mu sinna, et ma ühe paki teele paneksin. Pakkisin ja teibitasin nagu hull seal postkontoris neid asju.. vaikus majas ja siis käib mingi teibirulli rebimise hääl koguaeg.. naljakas oli. Pakk teele pandud ja suur summa pangaarvelt kadunud, läksin koju tagasi. Lapsed olid täpselt ära minemas, nädalavahetus isa juures neil taaskord. Pereema teadis, et ma tahan kohe peale seda trenni tegelikult minna, kuid ei, ta ei mäletanud seda enam. Läks hoopis omi asju ajama. Pidi ainult tunni ära olema, kuid oli tunduvalt kauem. Lõpuks lihtsalt uurisin, kas J. laenaks mulle oma autot, et ma saaks trenni minna, kuna kell oli juba 19:30 selleks ajaks. Ütles, et kui ainult trenni lähen, siis tohin. Oeh kui hea oli trenni teha seekord.. reede õhtu ja täielik vaikus seal. Okei, mõned pensionärid ja lapsed olid. Ja treenerid. Ja muud töötajad. Algul tõmblesin siis niisama jooksulindil mõnda aega.. tahtsin oma tasuta personaaltreeningu ka saada, kuid algul ütles töötaja, et mu kaart pole aktiveeritud.. hiljem sain e-maili, et tema viga, vaatas valesse andmebaasi kuskile. Kell 9 tahtsin circuitit teha, uurisin, kas liiga hilja selleks. Üks ütles et ei, kuid treeneri näost oli algul küll näha, et ta väga ei viitsiks neid numbreid kirjutada.. Treener oli mu saavutuse üle nii imestunud. Ütles, et kuidas ma nii suurte raskustega juba teha saan.. iga kord on asjad palju raskemad kui eelmisel korral ja ikka ei mingit raskust neid sooritada. Vot ei tea, ise olen ka imestunud, sest esimesel korral oli kõik lihtne, teisel korral veidi raske ja nüüd eile oli asi ikka väga kerge, olgugi, et raskused palju suuremad kui nädal tagasi.. järelikult olen tugev, aga vastupidavust lihtsalt pole.
Laupäeva hommikul otsustasin, et ei, oma vaba päeva kodus veeta ei saa. Liiga masendav oleks lihtsalt nelja seina vahel passida jälle. Juba mitmeid päevi olin tahtnud minna ühte kohalikku kohvikusse nimega Moonbean. Kell üks istusingi autosse ja suundusin sinna. Tellisin suure kohvi ja salati. Olgugi, et kodus lin juba mitu kruusitäit kohvi joonud. Istusin üksinda oma macbookiga nurgalauda ja jälgisin inimesi. Blogi sissekannest alustasin kohvikus istudes. Kella viieks sai see sissekanne kirjutatud, 12 kaarti lõpuni kirjutatud ja kaunistatud ning valmis postkasti potsatama, et Eestis kedagi rõõmustada. Kella kuueks olid inimesed kohvikus mitmeid kordi vahetunud ja ka minu kohv jahtunud. Kuna kohvikut hakati varsti sulgema, siis otsustasin ka kodupoole sättima hakata. Tellisin endale suure piparkoogisiirupiga kohvi.. teenindajaks olnud noor poiss andis mulle tasuta paar sõõrikut ka! Jalutasingi siis mõnusalt kohvi rüübates postkontori poole, et postkaardid teele panna.
Koju jõudes tundsin, et ei, kodus ei viitsi olla. Pakkisin oma trenniasjad ning läksin Club Fiti jällegi. Seekord olin tark ja võtsin oma kõrvaklapid ka kaasa. Inimesi oli loomulikult vähe, sest paljud veedavad nädalavahetusel perega koos aega. Arendasin oma vastupidavust siis natuke ja vaatasin jooksulindi ekraanilt Müüdimurdjaid. Kaks osa vaadatud, läksin treenerit otsima. Õnneks lubas mul teist päeva järjest jõutrenni teha, tavaliselt käsivad ühe päeva vahele jätta. Hiljem mõnda aega jooksulindil jälle ja pessu kuna nädalavahetustel suletakse trennipaik kell 9 õhtul. Kella üheksa paiku jõudsin Starbucksi, kus jõin taaskord kohvi ja sõin saia. Poolteist tundi lugesin taaskord raamatut nimega "Social Marketing to the Business Customer: Listen to Your B2B Market, Generate Major Account Leads, and Build Client Relationships". Lõpuks hakkas uni ka tulema ja suundusin koju tagasi. Mõnda aega telekavaatamist ja magama ära.
Pühapäeval otsustasin terve päeva täiesti niisama passida. Ärkasin kuskil 11 paiku, jõin kohvi, sõin hommikust, lugesin ajalehti ja toimetasin netis. Siis vaatasin filme ja nii see aeg läks. Kell neli käis peas mingi nõksatus ja mõned minutid hiljem olingi jälle teel trenni. Pühapäev on siin populaarne päev, millal trennis käia. Päris paljud masinad olid rivist väljas ning inimesi palju. Õnneks ikkagi ühe jooksulindi leidsin.. tunni aja möödudes jäi masin seisma ja särama lõi kiri, et maksimaalne aeg sai täis. No mis seal muud siis ikka kui tuleb uuesti sisse lülitada.
Peale väikest trenni läksin Value Drugsi, et esmaspäevase miitingu jaoks päkapikumüts osta. Seal olles hakkasin mõtlema, et midagi võiks veel lisada oma riietusele kuna ikkagi kostüümipidu pidavat olema. Kuuseehted olid päris toredad ning valisingi kaks kuldset tähte, mis hiljem oma kõrvarõngasteks teha. Ja hiljem saab need kuuse külge riputada. Ostsin endale juustesirgendaja ka, kuid kahjuks tuleb see tagasi viia. Plaadid ilmselt läbi, sest kuumaks nad ei läinud. Peale poereisi koju, natuke niisama passimist ja olidki lapsed kodus tagasi. Magama said nad alle 10 paiku.. oh seda kisa ja kära peale vaikset nädalavahetust.
Mõnusat lumeootamise aega ja kingituste pakkimist teile.
Mmmmuah,
Kärry
Kakao väikeste vahukommidega - mmmmmmmmmmmmm.... :D Minule hakkas see meeldima Floridas olles, aga ma kujutan ette, kui mõus võib see veel talvel jahedate ilmadega olla. Aga kuna sa ütlesid, et tahad Eestis ka seda teha, siis annan sulle vihje - Mark&Spenceris on müügil minimarsmellows ehk siis pakk selliseid pisikesi vahukomme, mis on täpselt sellist mõõtu, et neid kakao sisse panna. :)
ReplyDeleteMuidu aga ole tubli ikka edasi ja pea kiire pühademõll vastu! :)