New York City

22. septembril olid viimased koolitunnid ning NYC tuur. Oma päeva veetsime me põhiliselt bussis, sest niimoodi oli võimalik kõige rohkem kohti ära näha, kuid vaba aega anti meile muidugi ka. Ma tean, et NYC-i külastamine ja seal elamine on paljude unistus, kuid minus ei tekitanud see linn mingeid ülivägevaid emotsioone ja tahtmist seal linnas elada. Võib-olla oleksin ma vajanud seal olemiseks rohkemat aega, kuid ma ei tea.. ainsad mõnusad emotsioonid tekkisid Manhattanil olles alles õhtul, kui väljas pimedaks läks ning kogu seda tuledemöllu jälgides pildistada sai.

Mõned minutid enne ühte päeval pidime Mansionist oma lõunakarbid krabama ning ennast busside suunas liigutama. Lõuna nägi meil siis selline välja:

Oakdale'ist NYC-sse sõit kestis kuskil 1,5 tundi. Linna jõudes pidime esimese asjana oma giidi peale korjama. Paariminutilise jutu ja tutvustuse järel läksime oma esimest turistiatraktsiooni uudistama.

Esimeseks kohustuslikuks vaatamisväärsuseks oli muidugi Statue of Liberty. Kuju nägemiseks oli vaja praamiga 30 minutit Staten Islandile sõita ning seejärel 30 minutit jälle tagasi. Kuju enda juurde me ei läinud, kuid nähtud see nüüd vähemalt on.

Praamisõitudega ühele poole saanud, jätkasime oma väikese linnatuuriga. Bussiga tiirutasime vist niisama mingi tunnikese ringi. 

Kohustuslik linnatuuri osa läbi, oli aeg Top of the Rocki külastuseks. Selle külastuse sai igaüks endale lisaks osta, kes tahtis. Peale seda oli vaba aeg kuni poole 9-ni. Kuna Top of the Rocki sissepääs oli meil vahemikus 5.40-5.55, siis paljud otsustasid lummava linnavaate nautimise asemel minna riidepoode külastama. Top of the Rock asub Rockefeller Centeris, kus asuvad ka NBC telestuudiod ning seal samas toimuvad laupäeviti Saturday Night Live'i võtted. Eestis olles tuletas Alvar mulle meelde, et SNL-i uus hooaeg algab just samal laupäeval, mis ma USA-s olen, kuid kahjuks oli minu NYC külastus neljapäeval ning reedel lendasin juba Calisse. Aga vähemalt sain samas hoones ära käia! Ja juba neljapäeva hommikul olid inimesed järjekorras istumas/ootamas, et saaks laupäevaseks saateks pileteid osta! 

Kohustuslik turistipilt pealkirjaga "Mina ja Empire State Building" 

Peale linnavaate nautimist võtsime suuna Empire State Buildingu juurde, 5 avenüü ja 34 tänava nurgale. Samal ajal kui suurem enamus inimestest veetis oma aega erinevates poodides nagu näiteks H&M, Victoria's Secret, Forever 21 jne jne, siis oli minu meelistegevuseks esimest korda Starbucksi külastada ning lihtsalt õhtust tänavat pildistada. Starbucksist kohvid-kokteilid kätte saanud, otsustasime, et võiks ju kodustele postkaarte osta. Emme avaldas soovi, et ma võiks üldse kõikjalt kogu aeg postkaarte neile saata. Kuna Amsterdami lennujaamas läks mul kiireks, ja seal seda teha ei jõudnud, siis NYC-is olles võtsin selle eesmärgi täitmise kindlalt käsile. Postkaardid saime ostetud mingist pudi-padi poekesest, mis üldse turistidele kõike müüvad - kujukesed, tuhatoosid, pitsid, tulemasinad, kruusid, tassid, taldrikud (sorry emme, mul alles nüüd tuli meelde, et oleks võinud ju selle väikese turistitaldriku ka osta!) ja muidugi suur-suur valik T-särke ja pusasid. Me piirdusime ainult postkaartidega. Olles postkaartide eest maksnud, küsisin müüjalt, kas neil juhuslikult äkki marke ka müüakse. Vanamees siis küsis, et kuhu kaarte saata tahame. Kuna Eesti ei ütle ju midagi, siis ütlesin lihtsalt, et Euroopasse. Ütles, et natuke peame ootama, et peab margid üles otsima. Ootasime siis natuke! Kirjutasime kaartidele tekstid ja aadressid ka peale ära ja ikka veel ootasime! Siis mingi noorem müüja küsis, et mis me ootame. Ütlesime, et marke. Mees siis karjus üle poe sellele vanamehele, et kas marke on või mitte, ja siis tuli välja et pole ikkagi. No kurjam, oleks võinud tulla ja öelda siis meile ise, et pole.. läksime järgmisesse sellisesse turistipoodi. Sellel mehel olid margid täitsa olemas! Kaartidel margid peal ja postkasti nad kadusidki. Algul mul oli kuri kahtlus, et äkki kaart ei jõuagi Eestisse, aga jõudis. Räsituna, aga ikkagi jõudis.

Mu esimene Starbucksi kohvi mu uue nimega!

Kõigele sellele järgnes veel mõnus õhtu pildistamiselainel ning pool 9 oli kohustus tagasi bussidesse ronida ning Oakdale'i poole teele asuma. 

Olles tagasi campuses, hakkasid enamus inimesi pakkima (kuna hommikul poleks seda jõudnud enam teha), veetsid aega veel viimast korda internetitoas ning oligi aeg unedemaale suikuda. 

Mmmmuah,

Kärry