Ma vist mainisin eelmises postituses juba, et hetkel pole mul veel midagi selle vastu, et rohkem töötan ja abistan siin. Kuna pereemal oli operatsioon vaid kaks kuud tagasi ja elu niigi peapeale keeratud, siis üritan abistada nii kuidas saan. Täna näiteks mööbeldasime pereema elukaaslasega laste nn mängutuba ümber.
Aga mis siis vahepeal juhtunud on..
kolmapäeval läksin siis lastele kooli järgi. Oldi pahurad jälle.. hiljem läksime mõneks ajaks parki, kuid sealt olime suhteliselt kiirelt kodus tagasi. Mitmete kulunud närvirakkude ja 20 minuti möödumise järel olime pargis tagasi. Mõneks ajaks. Mängisime, kiikusime, joonistasime kriitidega korvpalliväljakul jne. Ülejäänud päev.. mm.. ei mäleta eriti. Ilmselt oli sama trall mis alati - õhtusöök, dušš, uneaeg.
Neljapäeval oli esimene hommik, mil lapsed olid valmis varem kui vaja. Algul oli küll kiirustamine vajalik, kuid õnneks jäi hiljem lisaaega. Kuna head aega ütlemine võtab nii kaua aega, siis oli mul ikkagi tunne, et jõuame liiga täpselt kooli juurde. Lapsed koolis, tulin koju.. hommikusöök, kohvi, internet.. printeri parandamine, pesupesemine.. selline tavaline tegevuste jada.
Kell 2:50pm jälle lastele järele ja koju tagasi. Väike snäkk ja kirikusse minek lastel. Kuna endiselt puudub autos selline asi nagu gps, siis palusin pereemal kaasa tulla. Teadsin küll teed, aga ei mäletanud enam, millises hoones neil see asi toimub. Otsustas ise hoopis sõita. Vaade oli lummav! Sik-sakiline tee, kollased-punased puud teeääri kaunistamas (ja muidugi need tormi tõttu murdunud oksad on endiselt seal, koristustööd võtavad kaua aega), kaunis maastik.. oeh.. mõnus oli. Kella 4st lapsed kirikus ning kodus tagasi nad kuskil 8:30pm paiku.. võiks ju arvata, et 30min autosõidu järel peaks kodus tagasi olema, aga ei. Koju jüudsime tagasi kell 8:00pm. Miks? Kohe seletan. Pereema otsustas, et läheks siis õige toidupoodi.. siis otsustas, et ma peaks ikka mingi vaktsiini ära tegema (flu shot) ja selle jaoks sõitsime Ossiningi. Seal tiirutasime siis algul niisama ringi, mingi hetk olime linnast uuesti väljas, kuskil ranna ääres, seejärel sõitsime uuesti Ossiningi tagasi ja mingi hetk lõpuks jõudsime ikka CVS Pharmacysse ka. Lasin endale siis selle vaktsiini teha (no mis teha kui siin Ameerikas nii väga tahetakse ravimisfirmasid toetada). Sinna mu 30 dollarit läks. Seejärel läksime lõpuks toidupoodi. Nimekirjas oli meil nii umbes täpselt 6 toodet, mis kindlasti vaja osta. Rohkemat poleks vaja olnud, sest kodus niigi palju toidukraami juba. Poes kadus ajataju ja ei teagi, kui kaua me seal olime, aga äratulles oli meil igatahes liiiiiga palju toidukotte. Siin muidugi pannakse asjad võimalikult paljudesse kottidesse ka. Ei saa mina sellest aru, miks on vaja panna sangaga piimapudel eraldi kilekotti, või näiteks anda mulle eraldi kilekott lihtsalt väikese kile sees oleva postkaardi jaoks. Poes lõplikku summat nähes olin ma šokis.. mul ei läinud isegi sünnipäevakraami peale nii palju raha kui siin lihtsalt nädalase toiduvaru peale perel kulub. Eestis on asjad kallid, kuid siin on isegi veel kallimad. Kui arvestada muidugi seda, et minu siinne sissetulek oleks normaalne võrreldes Eestis olevate hindadega. Aga igal juhul.. asjad autos, oli aeg koju liikuma hakata. Jamh, eksisime jälle ära. Ja gpsi me ikka ei kasuta. Koju jõudes tassisin kõik asjad tuppa, sõin kiirelt midagi. Pereema läks elukaaslasele rongijaama vastu. Lapsed 8:30pm jälle kodus. Suur vaidlus selle üle, kes siis esimesena pesema läheb ja muud asjad. Vannitoast oma tassiga tuppa jalutades kallas poiss päris palju vett põrandale. Lubasin selle ära kuivatada, kuid ta tormas vannitoast rätikut tooma.. ja kelle rätiku ta põrandakuivatamiseks võttis? Noh, võite ise arvata.. roosa rätik siin majas pole just paljudel.. Jah, tegemist oli minu rätikuga. 9:20pm oldi vähemalt voodis.
Reede hommikul mõtlesin, et saan vähemalt kauem magada natuke. Lootsin, et lapsed ka magavad kaua, aga ei. Kell 7:10 sadas mu uksest üks noormees sisse, et niisama küsimusi esitada. Kümne minuti pärast sain tagasi magama mõneks ajaks. Nii suured lapsed õnneks oskavad mingil määral ise ka toime tulla hommikul. Tunnike puhkamist ja tulin siis alla korrusele, lapsed vaatasid telekat ja olid niisama õnnelikud. Kuna lastel vaba päev, siis oli emal mitmeid plaane, mis teha võiksime - minna õunu korjama, NYC-isse minna paariks tunniks või niisama piknikule. Kas me jõudsime kuhugile? Kahjuks mitte. Lapsed tuuseldasid nii palju ringi, et polnud enam aega kuhugile minna. Mingi hetk tuli hakata sünnipäevakaarti meisterdama ja kingitus vajas ka pakkimist. Aega võttis, aga tehtud need asjad said. Kell 4:30pm pidime Tarrytownis olema. Ilma gpsita võõras kohas, naljakas oli. M. sünnipäevale igatahes jõudis. Siin need maanteed on ikka hullud asjad.. sildid-suunad on nii pisikesed, et kerge on ära eksida. Ma ei kujuta ettegi, mis siis saaks kui ma peaks siin kandis kuskile minema ilma gpsi ja teadmiseta, et kus mis on. Kuna C. oli meil ka kaasas, siis läksime nii kauaks kui M. sünnipäeval on, kinopileteid ostma. Sõitsime siis Hawthorne'i. Kinopiletite hinnad on siin samuti hullumeelsed.. kes ütles, et USA-s on odav kinos käia? Igatahes pilet 3D seansile maksis 16 dollarit. Minut hiljem oli meil 5 piletit, et kell 7:45pm minna vaatama filmi "Puss in Boots". Jeeee! Sõitsime tagasi Tarrytowni, vahepeal eksisime ära jälle. Õnneks oli aega varuga. 6:30pm saime M.i kätte.. kojuminekuks oleks pidanud kuluma kuskil 20minutit.. koju jõudsime igatahes kuskil 7:10pm.. sõitsime jälle valesti kuna teederägastikud on siin hullud - ja kui korra hakkad vales suunas sõitma maanteel, siis on ootamist ja mõtlemist palju, kuidas uuesti õigesse suunda saada. Koju jõudes kiire söömine (lapsed muidugi nautisid oma aega) ja siis kinno. Film oli äge! Naljakas.. ja hea, et ikka sain seda vaatama minna kinno!! :) Koju tagasi ja magama.
Laupäeva hommikul sadas kuskil 7:40 paiku jälle mu uksest sisse üks noormees. Tahtis mulle oma uut lego näidata. Imetlesin siis toredat uut lego paar minutit ja siis sain jälle rahu. Magasin pool tunnikest ja seejärel asusin lastega tegelema. Hommikusöök, telekas, mängimine.. kaklemine ja vaidlemine.. tüüpiline õe-venna rivaalitsemine pidevalt. Hommikupoolikut sisustasime veel lauamängude ja wiiga. J. ehk pereema elukaaslane ütles, et nädalavahetusteti vajavad nad mind enamasti hommikuti ja õhtuti.. kuid pereema arvab küll, et ma olen 24/7 nende käsutuses. Ema pidi siis lapsed jalkatrenni viima.. Mõtlesin, et oh jee, paar tundi saan nüüd endale pühendada.. lapsed juba autos, mõtted juba vaikuse suunal ja oh seda üllatust! Lapsed hakkasid autos kaklema ja tüdruk jäeti paariks tunniks koju. Minu hoolde muidugi! Sõime siis lõunat ja õnneks oli nõus parki minema.. sõitis seal tõukerattaga ringi ja mängisime niisama. Ema kodus ja C. kord trenni minna. Algul tahtis ema poisi koju jätta, kuid elukaaslasega paar minutit rääkides kutsuti ka poiss autosse. Sain natuke aega rahulikult olla, kuigi siis ka koristasin ja toimetasin. Õhtusöögiga toimetamise ajal ütles pereema, et ma kontrolliks, mida poiss dušši all teeb. Ta pidavat pidevalt niisama seal mängima, aga mitte ennast pesema. Jah, seepi ta tõesti kasutanud veel polnud.. aga oli korraliku kunstitööga hakkama saanud. Kogu mu kehakoorijatuubi sisu oli seinale kantud. Oeh jah, aga no mis sa teed.. väike laps ikkagi. Hiljem vähemalt pereema seletas talle, et nii teha ei tohi. Hiljem M. vabandas, et nii tegi. Ütlesin, et pole hullu.. aga et rohkem nii teha ei tohi. Selle peale tuli vastus, et ta ei teadnud, et see minu oma... kui oleks teadnud, siis poleks teinud. Arvas, et see on ema oma. Nohjah.. ei tea, kas ema potsikute sisu tohib siis seinale maalida või.. :D
Õhtusöögile järgnes filmiõhtu vanematega.. ma sain natuke aega rahulikult olla. Magama pidin nad muidugi mina kamandama.
Pühapäeva hommikul taipasin, et nädalavahetustel polegi mul äratuskella vaja. Enne plärinat jõuab mu tuppa alati üks väike kuueaastane poiss. Nii ka täna. Peale lühikest vestlust sain uuesti silmad sulgeda. Ärkasin alles 9:30am.. lapsed vaatasid rahulikult telekat.. tegin neile hommikusöögi valmis, panin kohvi jooksma ja muud.. J. tuli ka mingi hetk uimasena kööki ja teatas, et pole juba ammu nii kaua hommikul maganud. S. magas endiselt.. Päevaplaanis oli tähtsündmuseks mõlema lapse jalkahooaja viimane mäng. Sinna pidin ka mina minema! Seega uuesti wii mäng, et saaks ise samal ajal pesemas käia ja end valmis sättida.. aga ei, pidin ka mina nendega mängima. Päris tore oli üle pika aja jälle Wiiga mängida.. Nagu väike laps olen :D Peale seda võttis jälle kaua aega, et lapsed riidesse saaks ja oleks valmis minema.. valmis oldi varakult, kuid minema saime ikkagi liiga hilja. M.i mängule jõudes olid teised poisid juba väljakul.. aga laste puhul pole hullu midagi, lihtsalt tuleb väljakule jalutada ja mängima asuda. Keset mängu pidi pereema tütrega tema mängule minema. Mina jäin siis J.ga poisi mängu vaatama. Mäng läbi, kiirelt autosse ja järgmisele mängule. Tüdruku mäng ka läbi ja aeg õhtusöögi peale mõelda. Otsustasime kerget teed mööda minna ja pitsa tellida. Varajane õhtusöök tähendas ka seda, et on ehk võimalik lapsed esimest korda pool 9 õhtul voodisse saada. Kavalid nippe kasutades see ka õnnestus. Ja esimest korda sain ka telekast sarju vaadata ja õhtut nautida. Nüüd kell 12, ootan et kuivati lõpetaks ja ongi aeg magama minna. Et jälle kell 7 uut nädalat alustada.
Vist sai kõik üldine kirja! :)
Pilte näete ka hiljem.
Olge mõnusad!
Mmmmuah,
Kärry
No comments:
Post a Comment