Aeg möödub siin nii kiirelt. Tänase päeva seisuga olen Ameerika Ühendriikides juba täpselt 2 kuud viibinud. Uskumatu, eksole. Endal küll sellist tunnet pole, et Eestist nii kaua juba eemal olen olnud. Oma uues New Yorgi kodus olen olnud veidi üle 2 nädala juba. Selline tunne, et eile alles saabusin siia.. pereema ei suutnud eile uskuda, et juba nii kaua ma siin olnud.
Aga mis siis see nädal toimus.
Üldiselt oli kõik nii nagu ikka olnud on - kool, kodu, magama.
Esmaspäeval käisime lastega arsti juures. Seal läks 2 tundi ära, siis tulime koju. Kell oli juba palju. Kamandasin poisi pesema ning tegin ise samal ajal õhtusööki. Magama said lapsed jälle mingi 9:15pm paiku. Tüütu.
Teisipäeval viisin lapsed kooli ja oligi terve päev vaba. Teisipäeviti on lapsed peale kooli isa juures ning koju tagasi tulevad alles 8:30pm. Siis oli jälle kiire pesemiseaeg ja uneaeg. Raamatukogus käisin ka. Jalutasin sinna mingi 10 minutit, ainus paik, mis siin jalutuskäigu kaugusel üldse on. Raamatuid oli palju, kuid mitte midagi minu maitsele. Ja raamatute paigutus riiulitel on ka mõistetamatu neil siin. Lõpuks lasin endale teisest raamatukogust vajaliku raamatu tellida. Nüüd tuleb sellele vaid järele minna millalgi.
Kolmapäev.. kell 7:00am äratus, hommikusöök, kool. Kuni 2:50pm lastevaba aeg. Siis käisin neil koolis järgi ja mõne aja pärast läksime White Plainsi või Scarsdale'i. Ega lõpuks ei teadnudki enam, kus me täpselt oleme. Pereema sõitis suurte tiirudega kuskile. Käisin Lord&Tayloris endale talvejopet otsimas. Leidsin. Ilus valge Larry Levine toodang. Tunnen ennast vahukommina selle sees olles, aga pole hullu. Vähemalt on soe. Mul kulus selle välja valimiseks 15 minutit. Poes olime veel 1,5 tundi. Lastele valiti ka riideid. Kell oli juba niigi palju, kuid kõhud vajasid täitsmist. Läksime mingisse restorani ja tavalise söögikoha vahepealsesse asutusse. Portsud olid kallid ja suured. Mõistetamatu.. aga ma sõin kogu oma portsu ikkagi ära. Lõpuks kodus tagasi läksid lapsed kiirelt oma vooditesse ja oligi uneaeg. Jälle üks päev läbi.
Neljapäev oli lastel jälle poolik päev. Äratus, hommikusöök, kool. Vahepealne aeg kadus märkamatult ja 11:50am läksingi jälle kooli juurde. Kuna lapsed mind ei märganud, läksin ise nende juurde. Poiss oli rõõmus mind nähes, kuid noor preili jalutas jalgu trampides minema. Hiljem uurisin, et mis toimub. Vastus oli vägagi ootamatu - "You embarrassed me!" Muidugi ei saanud ma aru, et mismoodi see veel juhtuda sai. Aga igaljuhul tüdruku arvates on see häbistav kui keegi tuleb ja viisakalt tere ütleb. Rääkisin hiljem pereemaga ka sellest. Järelikult enam siis tüdrukule kooli järele minnes tere öelda ei tohi. Kodus olles mängisime paar mängu Wiiga, käisime pargis ja oli aeg jälle ära minna. Kirik ootas. Lapsed seal, ise kodus tagasi ja 8:30pm-ni jälle aega. Lapsed kodus, pesus käidud ja magamas. Kell oli jälle 10!
Reede.. äratus, lapsed kooli, nende asjade pakkimine, poisile kooli järeleminek (tüdruk läks sõbranna juurde.. koolis nägi mind ka, kuid tere ei öelnud. Tegi vaid nägusid! Selle sõbranna isa vaatas küll, et väga imelik asi ikka). Natuke aega saime poisiga koos mängida ja toimetada ning oligi juba nende isa uksekella tiristamas. Poiss koos asjadega uksest välja saadetud ja kohvrid-joped isale ulatatud, võiski minu vaba nädalavahetus alata. Nüüd kindlasti kõik eeldavad, et ohjeeeee, läksin peole ja mida kõike veel. Ei läinud. Kus ma siin siis lähen kui ei oska siit metsast kuskile sõitagi ja sõpru ka veel pole. Olin üksi kodus. Tegin ülimalt head kanapastat ja vaatasin filme.. ja mängisin Wiid... ja vaatasin rongiaegu.
Nädalavahetuse esimese päeva hommik. Kell 8 uni läinud, pesus käidud ning nüüd istungi ja mõtlen, kuidas kell 12:49pm Pleasentville'i rongijaama saan. Pereema elukaaslane rutakalt ütles, et võib mu ära viia.. siis hakkas rääkima, et võin üldse autoga minna jne. Ütlesin, et ei tea ju, kus see rongijaam täpselt asub ning kas üldse kuidagi parkida tohin sinna, siis ilmselt viskab mu ise sinna ikka ära. Ei tahaks võõrast autot ööseks kuskile tundmatusse kohta jätta ka.
Igal juhul täna lähen siis New York Citysse aega veetma. Saan kell 2 seal Hannaga kokku, kes mulle natuke linna näitab ning siis Scarsdale'i.
Mmmmuah,
Kärry
No comments:
Post a Comment