New York City, vol. 2

Enamasti on au pairidel nädalavahetused alati vabad, minul mitte. Ma saan seda rahu- ja vaikuseaega nautida üle nädalati ning 19.-20.november oligi mul lõpuks vaba nädalavahetus. Lapsed olid oma isa juures. Möödunud nädala jooksul sai tehtud plaan, et tuleb minna New York Citysse, see oleks siis minu teine kord seal suurlinnas. Seda plaani ma ei teinud muidugi üksi vaid koos Hannaga. Ta on mul ainus eestlane siin piirkonnas ning teisi au paire ma veel ei tea kahjuks - sakslased suhtlevad ainult omavahel ja Lõuna-Ameerika tsikid samamoodi. Tuleb vist leida kohalikud sõbrad..

Laupäeva hommikul olin varakult juba ärkvel ning pakkisin asju. Muidugi ei teadnud ma veel sel hetkel, kuidas ma rongijaama üldse saan. Õnneks oli J. nõus mind jaama ära viima, sest taksosüsteem pidi siin kandis jama olema. 10-minutilise varuga jaama jõutud, tuli leida variant, kuidas pilet osta. Trepist alla perroonile minnes ootaski mind seal üks piletiaparaat, kuhu tuli oma sihtkoht touch-screenil toksida ja dollarid ka sisse sööta. 9 dollarit pileti vastu vahetatud sain paar minutit rongi oodata - täpselt 12:49 oligi minu Grand Central Stationisse suunduv rong kohal. Mõned minutit vähem kui tunni pärast olingi lõpp-peatuses. Kuna ma ei teadnud kuhu minna, siis lihtsalt jälitasin inimesi. Suurde saali jõudes jäin Hannat ootama. 

Veerand tundi hiljem seadsime sammud Times Square'ile. Istusime niisama, rääkisime juttu ja jälgisime inimesi. See koht on turistide seas populaarne. Isegi liiga populaarne, sest seal liikuda oli võimatu kuna inimesed kõndisid igas suunas ja väga erineva kiirusega. 

Loomulikult ei saanud Times Square'ilt enne lahkuda kui turistipildid kodustele ka tehtud. Mõned pildid linnapildist, veel rohkem pilte üksteisest. Kuna tahtsime koos ka pilti, siis tuli leida keegi, kes tundub selline, et oskab digipeeglit kasutada. Ühes lauas istuski üks meesterahvas, kellel endal kaelas rippus Nikoni digipeegel. Jee, inimene, kes kindlasti oskab fokusseerida ka. Hmm, pildilt näete ise, mis fookuses on. Igatahes mitte meie! Aga pilt vähemalt olemas.

Edasi jätkus päev niisama mööda tänavaid rännates. Turistipoest ostsime linnakaardid ka, et teada, mismoodi need metrood ja asjad siin liiguvad ja kuhu. Suure summa eest kaardid soetatud, suundusime metroo peale. Metroo on muidugi ülerahvastatud igal ajahetkel siin. Omavahel ikka eesti keeles rääkides märkasime, et mingi onuke jälgib meid. Lõpuks võttiski see pensionär julguse kokku ja küsis, et mis keeles me räägime. Tore onuke oli, teadis isegi, kus Tallinn on ja kiitis meie vanalinna. Sõbrad olevat tal seal käinud. Kahjuks tuli jutulõng seal katkestada, sest meie peatus oli järgmine. 

Järgmine punkt pidi olema mõni söögikoht. Muidugi läksime Subwaysse võileiba sööma. Hiljem kondasime jälle niisama ringi ja mingi hetk otsustasime, et nüüd on vajalik ikka kohvipaus ka teha. Starbucks on ülehinnatud bränd siin ja neid oleme juba piisavalt toetanud Ameerikas olles. Valisime odavama, kuid mitte kehvema Dunkin Donutsi. Seal tuli muidugi abrahamidele selgitada, mida me soovime. Inglise keele oskus pole siin mõnikord piisav. Saime lõpuks ikkagi soovitud joogid kätte ja istusime õues mingi suure hoone trepile ja jälgisime inimesi. Joogid otsas, jutud lõpetatud ja inimesed jälgitud, seadsime sammud jälle metroo suunas. Sõitsime tagasi uptowni. 

Linnast ei saa loomulikult lahkuda nii, et üheski poes pole käinud. Inimesed teevad siin juba oma jõulusisseoste ja kõikjal on hullumaja. Külastuse tegime Victoria's Secreti, Sephora ja Rainbow poodidesse.  Jah, seekord ostsin ka midagi. Võttes suuna Grand Central Stationi poole, et siis Scarsdale'i sõita, möödusime Chaneli poest, mille vaateaknad juba jõulukaunistusi täis olid.

Rongijaamas sõime cheesecake'i ja oligi aeg tagasi põhja suunduda. Ööseks jäin Scarsdale'i. Hommikul käisime Burlington Coat Factoris, kus sain oma rahakotti jälle tühjendada natuke. Ainult vajalikku kraami ostsin, ausalt! Seejärel sõitsime rongijaama juurde. Kuna rongini oli veel aega, siis jõime pargis kohvi ning lobisesime niisama. Tunnike peale keskpäeva oligi minu rong kohal. White Plainsis tuli ümberistumine teha ning poole tunni pärast olingi Pleasantville'i rongijaamas. Autosse ja kodupoole jälle. 

Tore nädalavahetus oli! :)

Mmmmuah,

Kärry