Tüüpiline turistipäev San Franciscos (28. oktoober 2011)

San Franciscosse mineku idee tekkis küll juba varem, kuid algul ikka mõtlesin, kas julgen üksi minna ja nii. Kes mind tunneb, teab, et mulle ei meeldi eriti kuskil üksi käia. Kuna J. andis mulle San Frani poole suunduva bussi graafiku, San Frani kaardi ning seletas, kuhu võiksin ikka minna, siis mõtlesingi, et okei.. ju tuleb seal linnas ikka ära käia enne kui Californiast lahkun. Neljapäeva õhtul tegin endale hullult uhke kava valmis. Kirjutasin lausa terve päeva plaani üles. Mis tänavatelt kuhu keerama peab ja puha. Hiljem polnud mu plaanist enam midagi kasu.

Hommikul ärkasin siis varakult üles, kõik teised veel magasid. Viskasin digika, rahakoti, läpaka ja veepudeli kotti ning minek. Jalutasin siis poolpimedas bussijaama poole. Bussi oodates tuli üks meesterahvas minult küsima, et palju nüüdsel ajal see bussipilet linna ka maksab, et ta pole juba aastaid sõitnud sellega. Kahjuks pidin tõdema, et ka mina sõidan selle bussiga esimest korda ning ei tea, palju see pilet olla võib. Netist vaadates näitas piletihinnaks üle kümne dollari. Buss tuli ja ütlesingi, et oleks vaja San Frani saada, palju pilet on. 6.50 kõlas vastuseks. Andsin siis kümneka, tagasi raha ei saanud. Sain mingi kaardi. Mõtlesin, et olengi oma ülejäänud rahast nüüd ilma või. Ei hakanud paanikat tekitama ja istusin maha. Siis vaatasin, et tegemist on kaardiga, mida hiljem kasutada saan. See näitab, mis väärtuses see kaart on. Mingi uhke värk, et bussijuhtidel raha pole. Bussisõit möödus igatahes kiirelt. Kuulasin muusikat, lugesin raamatut ja kohal ma olingi. Folsomi ja 8nda tänava nurgal maha ja minu päev suures linnas üksinda võiski alata. Muidugi nägin ma enne ka neid tänavaid, mis kõrgustesse tõusid.. aina enam hakkas mulle meeldima see idee, et võiks ju mingi linnas ringi vurava tuuribussi peale minna. Netist üritasin nende kohta uurida ka, kuid kogu info, mis ma leidsin oli selline, et varem peaks bronnima miskit. Arvasin kohe, et selline asi ei saa võimalik olla, kui turist ikka linna tuleb, siis ta ei uuri enne netist, et millal mingi tuuribussi peale saaks minna, vaid leiab ise selle linnast üles ja läheb siis sellega linna peale tuuritama. Kuna oma super plaanis olin esimeseks peatuseks märkinud City Halli, siis sinna ma suuna ka võtsin. Kümme minutit jalutamist ja vaatamisväärsus number üks oli nähtud. Mingi hetk nägin seal ka punast kahekordset bussi ja otsustasin uurida, kuidas selle peale saaks minna. Ühel tänavanurgal seisid kaks vanapaari, ehtsad turistid ja vaatasid ka sellise näoga ringi, et tahavd tuuribussi leida. Küsisin siis neilt, ega nad ei tea juhuslikult, kust selle bussi peale minna saaks. Nad teadsid, et nemad tahavad minna sinise tuuribussi peale ja et see peaks kuskil läheduses peatuma. Ootasin siis koos nendega. Lõpuks nägimegi ühte sinist bussi. Kell oli 10 hommikul ja tuuribuss oligi alustamas oma esimest 2-tunnist reisi tol päeval. Kuna aega oli mul päris palju tol päeval kulutada, siis otsustasin esimese tuuri täielikult kaasa sõita ning alles järgmisel tuuril välja valida, kust oma reisi jala jätkan. Reis oli tuuline. Mul oli kamps ja jope seljas, sall kaelas, ja mul oli ikka külm, samal hetkel tänavatel jalutasid inimesed lühikeste varrukatega ringi. Mood on siin suurlinnades tegelikult üldse kahtlane – pole oluline, mis temperatuurid väljas on, riietekihi paksus on kõigil seinast seina – mõni oleks nagu südasuvitaja kuskil Floridas ja teine minemas talvisesse Eestisse.

Kaardilt saate näha, mismoodi see marsruut oli, kuid siia kirjutan kõik need punktid, mida vaatamas käisime. Oma reisi alustasin ma punkist number 10:

Peatus nr. 1: Fisherman's Wharf / Infopunkt (Corner of North Point & Taylor) – Home to San Francisco's fishing fleet. The old factories and warehouses that once dotted the wharf have now been converted into great shops and restaurants.

Peatus nr. 2: Marina District (Lombard Street @Steiner) – Enjoy shopping and eating at Union and Chestnut Streets, featuring quiant boutiques and unique restaurants. Also nearby, Fort Mason and the Marina Green.

Peatus nr. 3: Palace on Fine Arts (Lombard Street @Ruger Street) – Short walk to the sole building left from the 1915 Panama-Pacific International Exposition, and the Marina District. Also George Lucas' ILM – be sure to look for the Yoda Fountain!

Peatus nr. 4: The Walt Disney Family Museum (Montgomery Street) – The Presidio and the Golden Gate National Recreation Area. The Disney Museum takes you through the life and achievements of Walt Disney, the man behind the Disney magic. You'll see original sketches, film clips and even a miniature Disneyland.

Peatus nr. 5: Presidio National Park (Mason Street at Crissy Field) – Great views of Golden Gate Bridge, Alcatraz island, and the Beach. Shop and rent bikes at Sports Basement, put your feet in the sand and walk or ride along the Golden Gate Promenade.

Peatus nr. 6: Golden Gate Bridge (South Vista Point) – Great views of San Francisco's skyline, Alcatraz Island, and the span of the bridge over the entrance of San Francisco Bay. Access point to walk the Bridge. Üle Golden Gate Bridgei jalutamine võtab aega pool tundi.

Peatus nr. 7: Golden Gate Park / California Academy of Sciences – Music concourse and Cultural Heart of Golden Gate Park. See the De Young Museum, the California Academy of Sciences, the Botanical and Japanese Tea Gardens. Also nearby, boat rentals at Stow Lake.

Peatus nr. 8: -

Peatus nr. 9: Haight-Ashbury (Haight Street @Stanyan) – Eclectic district, famous for its role in the 1960's Hippie Movement. Still a center for bohemian culture, it is lined with one of a kind shops, trendy cafes, bars and restaurants.

Peatus nr. 10: Civic Center Plaza (Fulton Street) – Featuring the Beaux-Arts City Hall with its massive gold leaf covered dome, the War Memorial Opera House, Davies Symphony Hall, and the Asian Art Museum.

Peatus nr. 11: Civic Center Station (8^th Street) – Connecting point to the Subway and Metro – BART, F-line and other MUNI connections.

Peatus nr. 12: Moscone Convention Center (Mission Street) – Visit the museum on Modern Art, the contemporary Jewish Museum, the Museum of African Diaspora, Yerba Buena Gardens and Center for the Arts, and the Metreon Movie Multiplex.

Peatus nr. 13: Union Square (Geary Street @Powell) – Central shopping and theatre district – featuring department stores, upscale boutiques, art galleries, salons, grand hotels, and repertory theatres. Westfield Centre and Cable Cars.

Peatus nr. 14: Chinatown Gate (Grant @Bush) - “The Dragon Gate” entry to Chinatown. And San Francisco's very own quaint French Quarter.

Peatus nr. 15: Barbary Coast (Kearny Street, between Clay and Washington) – Where Chinatown meets the Financial District and the Barbary Coast.

Peatus nr. 16: North Beach / Little Italy (Powell Street @Filbert) – Enjoy cultured cafes, restaurants, and gelaterias. Walk to Coit Tower, the worlds “crookedest street”, and Saints Peter and Paul Cathedral.

Peatus nr. 17: Alcatraz Landing (On the Embarcadero – aside Pier 33 driveway entrance) – Departure point of the ferries and tours to the infamous Alcatraz Island.

Peatus nr. 18: Pier 39/Aquarium of the Bay (Pier 39 Garage) – Fisherman's Wharf's number one destination – enjoy restaurants, souvenir shops, a world class Aquarium and the San Francisco Sea Lions.

Peatus nr. 19: Fisherman's Wharf (Beach Street) – Another access point to Fisherman's Wharf – enjoy Dungeness Crab street side, the original San Franciso Sourdough Bread, and an array of entertaining street performers. Lined with one of a kind shops, trendy bars and restaurants.

Kui linnale oli esimene tuur peale tehtud ja jõutud arusaamisele, kui äge see linn ikka on, otsustasin välja valida, kus ma siis oma reisikest jala jätkan mõneks ajaks. Kui mitmed punktid juba korduma hakkasid, siis ütles mu ees istuv rokkar, et me oleme vist seda juttu ja neid paiku juba enne näinud. Naersime mõlemad, sest tõesti, jutt oli bussijuhil täpselt seesama, mis enne.

Otsustasin esmalt Coit Toweri juurde jalutada (bussist lahkusin peatuses nr 16). Jah, peale otsuse tegemist ja Lombard Streeti juurde jõudmist sain aru, miks nii paljud inimesed kas ühistransporti kasutavad või ainult autodega sõidavad seal linnas. Jalad võttis ikka kohutavalt valutama see tänav. Lõpuks jõudsin ikka tornini ka. Kuna pilet oli kallim kui netis kirjas, siis hakkasin mõtlema, kas tahan ikka üles minna. Mõtlesin mis ma mõtlesin, pileti igatahes ostsin ja tuli välja, et need seitse dollarit olid hästi kulutatud. Vaade oli lummav! Nagu piltidelt isegi aru saate. Peas kumises veel endiselt emme jutt, et igast linnast peaksin ikka koju postkaardi ka saatma. Tornist ostsin siis kaks postkaarti ka – üks koju ja teine vanaemale – rahvusvahelised postmargid olid õnneks ka seal saadaval. Tornist alla tagasi jõudes saingi postkaartidele jutud peale kirjutada, margid kleepida ja tagasi Lombard Streetile suundudes sinist postkasti otsida. Kaardid said reedel posti pandud, loodetavasti jõuavad need Eestisse vähe paremas olukorras kui esimene NY kaart.

Turismiobjekt number kahe juurest suundusin kohe järgmise juurde, milleks oli see tänav ise. Või õigemini üks väike lõik sellest, mida kutsutakse ka nimega “Crookedest street”. Kui enne kirusin torni juurde mineva tänavalõigu järsku tõusu, siis hiljem pidin hoopis järgmise teelõigu üle kiruma. Vot see oli alles jõhker tõus. Isegi jalgratturitel oli raskusi oma rataste üles lükkamisega. See tänavalõik ise oli muidugi päris huvitav. Ma usun, et ainus selline maailmas. Tänavalt allasõit on S-kujuline ja sellest on kujunenud üks suur turismiobjekt. Ja seda oli inimestemassist näha. Suur kamp turiste üleval tänavaotsal ja teine kamp all. Paar klõpsu tehtud, linnuke kirjas ja jätkasin oma jalutuskäiku lahe äärde. Nautisin siis natuke aega Fisherman's Wharfi juures, kuulasin tänavamuusikut, andsin talle peotäie münte ja otsustasin siis ainsa poeskäigu ka teha. Ainus asi, mis ma ostsin, oli punane Golden Gate Bridge. Pisike ja tore. Tegelikult oli see teritaja, aga keda see ikka huvitab. Äkki ongi parem. Kui see kunagi Hiiumaal kapi peal seisma saab ja issil tekib vajadus ristsõna jaoks pliiatsit teritada, siis on teada, et elutoas on üks kummaline teritaja olemas. Natuke raha raisatud ja reis võis jätkuda. Otsustasin uuesti bussi üles otsida.

Jalutasin siis ühte punkti, kus buss peatuma peaks iga 20 minuti tagant. Busse pidi olema rohkem kui üks ja nii uuemaid kui vanemaid. Ja üllatus-üllatus, buss mis saabus oli see sama, millega ma juba eelnevalt mitu tundi tuuritanud olin. Nüüd ilmselt saate ka aru, miks mu pildid võib-olla kummalises järjekorras tundusid olevat. Täiesti õiges järjestuses on, ma käisingi osasid paiku kaks korda vaatamas. Ja täiesti õigesti tegin. Kui aega oleks olnud, siis oleks kolmandat korda veel läinud, sest iga korraga märkad aina rohkem detaile, mis esimesel korral kahe silma vahele jäävad. Bussijuhile ütlesin viimast korda head aega Yerba Buena Vista aia juures. Otsustasin siis natuke seal jalutada ja siis oma tagasisuunduva bussi peatuse üles otsida. Kui bussipeatusesse jõudsin, siis ei saanudki aru, kas olen õiges kohas või mitte. Inimesi rohkem seal polnud, bussipeatusel nimetust peal polnud ja linnakaardil minu bussinumber puudus. Kontrollisin tänavad üle, täitsa õiges kohas seisan. Mõni hetk hiljem tuligi mu buss. Küsisin siis, kas saan kuidagi selle 3.50 kaardi ka ära kasutada. Käskis selle aparaati torgata, küsisin palju veel juurde pean maksma, et tahan SM HS juurde jõuda. Ei pidanudki midagi juurde maksma rohkem. Sain edasi-tagasi San Franis ära käia 10 dollariga. Jeee! Tagasi jõudes oli väljas juba suhteliselt hämar, maja oli samuti tühi. Kõik olid väljas kuskil. Sain siis rahulikult veerand tundi vaikust nautida..Siis jõudsid ka teised tagasi ja ega ma nendega ei suhelnudki. Suhteliselt varakult vajusin ära.

Mmmmuah,

Kärry